Ühistegevuse programmi raames kogutakse erinevate ürituste raames tagasiside. Osavõtjate tagasiside põhjal võib programmi raames 2017.a. esimesel poolaastal toimunud üritusi õnnestunuks pidada.
On jagatud palju vajalikku teadmist ning üritustel osalejad soovivad programmi jätkamist samas suunas. Ollakse rahul, et ürituste lektorid on enamjaolt praktikud ning neid soovitakse kuulata ka edaspidi. Soovitakse nii hea kui ka halva praktika jagamist. Ürituste asukohana nähakse pigem Tartut, mida näitab ka osalejate väiksem arv teistes linnades korraldatud ürituste puhul.
Infopäevade puhul meeldib osalejatele, et on võimalus ka lektorite käest küsimusi küsida ning et on võimaldatud arutelusid pidada. Kõik valitud teemad infopäevade osas, olid tagasiside põhjal vajalikud. Sama võib ka öelda täienduskoolituste kohta. Kõige enam kiideti Ene Seidla koolitust “Koostöö arendamine ja läbirääkimine ühistulises organisatsioonis”. Sellelaadseid koolitusi soovitakse kindlasti ka tulevikus.
Väga edukad ja informatiivsed olid ka ettevõtete külastused. Osalejate soov on, et sellises formaadis korraldataks üritusi rohkem, sest see annab hea võimaluse vahetult näha, kuidas ettevõte töötab ning võimaluse arutleda ettevõtte juhi ja töötajatega. Tagasiside puhul võib öelda, et ühistegevuse programmi hinnatakse väga kõrgelt.
Täismahus 2017.a. esimese poolaasta aruanne on kättesaadav järgmiselt lingilt: Aruanne – ühistegevuse programm 04.07.2017
Vastavalt kirjalikule ja suulisele tagasisidele peavad üritustel osalenud isikud ka 2017.a. teise poolaasta üritusi õnnestunuks. Jätkuvalt ollakse rahul valitud teemadega ja sellega, et on kaasatud rohkelt praktikuid. Ühistegevuse üritustel näevad osalejad positiivsena ka seda, et üritustele tulevad kokku erinevate valdkondadega tegelevad inimesed ja seeläbi tekib uut teadmist ka osalejatelt endilt ning suureneb koostöövõrgustik.
2017.a. teise poolaasta kõige populaarsem üritus osalejate osavõtu soovi poolest oli täienduskoolitus “Riskijuhtimine põllumajanduses”. Korraldatud konverentsi juures oli väga positiivne osalejate suur huvi nii Eestist kui ka välisriikidest. Programmi õpringid on andnud positiivset tulemust koostöö osas nii piimanduses, toidunisu tootjate kui ka Viljandi väikepõllumajandus tootjate vahel. Kõik 3 õpiringi soovivad jätkata kohtumisi ka 2018.a.
Programmi edulooks peab ennast TÜ Muhu Liha liikmeskond, kes nende endi sõnul sai abi ja innustust just ühistegevuse teadmussiirde programmist. 2017.a. teisel poolaastal anti välja ka “Teabematerjal alustavale ühistule”, teabematerjali kirjutamisse kaasati rohkelt praktikuid ning esimene tagasiside teabematerjalile on olnud ääretult positiivne.
2017.a. külastati programmi raames ka Iirimaa piimanduse ettevõtteid, osalejate tagasiside kohaselt oli õppereis vajalik ning omandati uut teadmist. Kõik üritused, mis olid programmi Nõukogu poolt kinnitatud, on 2017.a. korraldatud, osalejate huvi on olnud suur ja tagasiside positiivne.
Täismahus 2017.a. teise poolaasta aruanne on kättesaadav järgmiselt lingilt: Aruanne – ühistegevuse programm 03.01.2018
Alates programmi algusest 2017.a. kuni 30.06.2018 on ühistegevuse programmi raames käinud infopäevadel, täienduskoolitustel ja Eesti ettevõtete külastustel 186 erinevat isikut. Kokku on aga osalenud 413 osalejat, mis näitab, et ühistegevuse programmi üritustel osalemine ei jää ühekordseks.
2018.a. esimesel poolaastal on kokku korraldatud (infopäevad, täienduskoolitused, Eesti ettevõtete külastused) 12 tegevust, millest võttis osa 164 osalejat. See teeb keskmiselt 13.6 osalejat ürituse kohta.
Perioodil 01.01.2017-30.06.2018 on infopäevadel olnud kokku osalejaid 134, Eesti ettevõtete külastustel 66, kahepäevastel täienduskoolituste l68 ja ühepäevastel täienduskoolitustel 145. Keskmiselt on osalejate arv kõige suurem ühepäevastel täienduskoolitustel (16.1 osalejat). Infopäevade keskmine osalejate arv on 14.8, kahepäevastel täienduskoolitustel 13.6 ja ettevõtete külastusel 11. Maksimaalne grupi suurus infopäevade ja koolituste puhul on 20 osalejat ning ettevõtete külastuste puhul 14 osalejat.
2018.a. esimesel poolaastal oli Eesti ettevõtete külastuse päevadest kõige populaarsem Saaremaa Piimatööstus ASi ja Kõljala Põllumajanduslik OÜ külastamine. Infopäevadest oli kõige populaarsem teema “EL põllumajanduslikud tootjaorganisatsioonid ja EL struktuurifondide toetuste võimalused”. Koolituste puhul oli osalejate arv kõige suurem teemade puhul “Tulundusühistu finantsjuhtimine” ja “Ühistuline turundamine”.
Ühistegevuse programmi üritustel osalevad peamiselt sihtgrupid põllumajandus ühistute juhtkond ning põllumajandus ettevõtete juhtkond. Hinnanguliselt on 186-st erinevast osalenud isikust seotud tulundusühistutega 115 osalejat, põllumajandus ettevõtlusega 42 osalejat ja põllumajandust toetavate valdkondadega 29 osalejat. Tulundusühistute liikmete osalemist on oluliselt vähem ning seda aitaks suurendada juhtkonna aktiivsusega. Liikmete puhul on levinud arvamus, et ühistu tegevuse arendamiseks piisab, kui programmi üritustel osaleb juhtkond. Programmi juht on seisukohal, et meil on vaja leida meetmed, mis suunaksid ühistu liikmeid enam osalema ühistegevuse alastes koolitustes ja kogemuste vahetamises. Selle saavutamiseks on vajalik ühistu juhtide ja nõukogu liikmete poolne ühistu liikmete teavitamine ning sünkroniseeritud tegevused ühistu enda poolt pakuvatest koolitustest, seminaridest ning teadmussiirde pikaajalisest programmist. Oleks vajalik mõelda, kuidas programmi tegevusi saaks viia ühistu liikmetele “koju kätte”. Või kuidas töötada välja täiendavad meetmed konkreetse ühistu vajadustest tulenevate liikmete kompetentsi tõstmiseks. Kuivõrd ühistegevuse arendamine sõltub väga palju iga üksiku ühistu liikme teadmistest, siis erinevate sihtgruppidega eraldi tegelemine on vajalik eeskätt seetõttu, et erinevates tasandites (juhid, nõukogu, liikmed) on erinevad juhtimis- ja otsustamistasandid, probleemiks jääb kuidas saada tänane põllumajandustootja – lihtliige programmi koolitustele, või siis konkreetselt sihtgrupile kujundatud tegevustele. Tuleviku tegevuste mõistes on märksõnadeks enam individuaalsust ning võimalusel ka e-põhiste lahenduste osaline kasutamine.
Programmi kõik tegevused, mis on kokkulepitud, aitavad suurendada ühistegevuse alase kompetentsi ja teabe levitamist kogu tarneaahela ulatuses. Mitmel korral on ühistegevuse programmi juht ühistegevuse alase kompetentsi teemadel rääkinud nii teistel infopäevadel/konverentsidel, ajakirjanduses kui ka raadios, samuti ühistegevuse rollist põllumajanduses ja toidutootmise sektoris. 2018.a. esimesel poolaastal korraldati kahepäevane täienduskoolitus ekspordi teemal. Koolitusel räägiti sihtgrupile uutest turgudest ja ettetulevatest küsimustest uuele turule sisenemisel. 2018.a. teisel poolaastal korraldatakse rahvusvaheline ühistegevuse konverents, kuhu tulevad esinema 4 ühistegevuse väliseksperti, mis samuti on kooskõlas programmi eesmärkidega. Läbi ühistegevuse konverentsi suurendame rahvusvahelise ühistegevuse alast teadmist ja oskusteavet. Samuti on programmi raames käsitletud ühisturundamise ja müügiedenduse teemat, mis samuti on seatud ühistegevuse programmi eesmärkideks.
Vastavalt osalejate suulisele ja kirjalikule tagasisidele soovitakse programmi jätkamist sarnaselt eelnevale. Kõik korraldatud üritused on saanud positiivset tagasiside ja osalejad on jäänud rahule valitud teemade ja lektoritega. Samuti on osalejad rahul, et grupi suurused ei ületa 20 inimest, mis annab võimaluse küsimuste esitamiseks ja diskussiooni tekkimiseks, seeläbi on ka tagatud parem teadmiste omaksvõtmine. Programmi meeskond näeb, et ka edaspidi ei tohiks grupi suurus olla infopäevade ja koolituste puhul rohkem kui 20 osalejat. Endiselt oodatakse esinema praktikuid ning 2019.a. on plaanis kutsuda esinema rohkem kui varasemalt väliseksperte.
Järgmisel aastal soovib programmi meeskond käsitleda järgnevaid teemasid: finantseerimine, kommunikatsioon ja konfliktide lahendamine, jaekaubanduse ja turunduse võimalused, riskijuhtimine põllumajanduses, koostöö meetodid ja ühistegevuse praktilised kogemused välisriikidest. Sarnaselt 2018 aastaga näeme, et ka 2019.a. on vajadus jätkata teabe levitamist teemal, et ühistu omanik on ühistu liige. 2019.a. teabematerjalide ja käsiraamatute puhul on soov kirjutamisse kaasata enamuselt väliseksperte, siiamaani on kirjutamisse kaasatud olnud Eesti praktikud.
Täismahus 2018.a. esimese poolaasta aruanne on kättesaadav järgmiselt lingilt: Aruanne – ühistegevuse programm 09.07.2018
Mõtted 22.11.2018 toimunud ühistegevuse konverentsilt
Eestis tuleks ühistegevuse arendamine seada strateegiliseks eesmärgiks ja ühistegevuse põhimõtete rakendamine tuleb integreerida erinevatesse poliitikatesse. Eestis on koostöö ja ühistegevus endiselt kasutamata võimalus. Eduka ühistu võti seisneb tema liikme panustamises. Meie kõigi ülesanne peaks olema oma positsiooni parandamine tarneahelas ja täiendava lisandväärtuse loomine. Ühistegevuse mõte peab saama vabalt lennata, mis tähendab, et tuleb rääkida ka esile kerkinud probleemidest.
Meie eesmärgiks ühistegevuse arendamisel peab tulevikus saama teenitud müügitulu kasv ühistu liikme kohta, ühistusse koondunud põllumajandustootjate arvu kasv ning ühistute poolt loodud lisandväärtuse osakaalu kasv põllumajandustootmise lisandväärtuses. Väljakutsena peame suutma suurendada investeerimisvõimekust ühistutes ning ühistutevahelist konsolideerimist. Rõhutati vajadust Eestis rajada ühistegevuse kompetentsikeskus ja defineerida Eestis ühistegevuse olemus põllumajandus- ja toidusektoris.
Oma ettekandes rõhutas Dr Jos Bijman, et kahjuks üha vähem inimesi teab, kuidas toitu toodetakse ja mõistab selle spetsiifikat. Ühistute väljakutsed maailmas muutuvad pidevalt ja tänasel päeval on oluline tähelepanu osutada tehingukulude vähendamisele, tarneahela efektiivsusele ja ühistu innovatsioonis koosloodavatele uutele toodetele ja teenustele. Enam tuleb arvestada nn. vertikaalset integratsiooni erinevate toidutarneahela osade vahel. Ta tõi esile, et tootjate ühistegevust mõjutavad enam eelnevad ühistegevuse kogemused, üldine ühiskonna usaldus, sarnased huvid, kõrgem tootjate haritus, ühistegevust võimaldav seadusandlus ning selle eelised.
Olulise punktina tõi ta ka esile tootjate organisatsioonide arendamise vajaduse jätkusuutliku toidusektori tagamiseks. Euroopa Liit arendab tootjaorganisatsioonide kontseptsiooni ning küsimuseks saab, mis saab täna olemasolevatest ühistutest. Ta selgitas, et tootjaorganisatsioonid on vajalikud ja olulised seal, kus ühistud on vähearenenud ja nende turuosa on väike. Vahe nende organisatsioonide vahel on selles, et ühistu on seaduslikult defineeritud ettevõtluse vorm aga TO võib olla vorm, mis koondab erinevat tüüpi ettevõtlust, kaasa arvatud ühistulist. Jäi kõlama juhtmõte, et maailmas on ühistu kui ettevõtluse vorm saamas oluliseks legaalseks ärimudeliks. Ühistulise ärimudeli tuum seisneb nn. lehtris, mis selgitab, et ühes lehtri otsas on palju toidutarbijaid ja teises on palju müüjaid. Ühistu on see, mis viib need kaks poolt kenasti kokku ja üritab seejuures saada parimaid lepingutingimusi.
Tänasel päeval on ühistud nn. hübriidtüüpi organisatsioonid ja me nimetame neid seetõttu nii, et selles saavad kokku ja kombineeritakse nii ühistuliste põhimõtete kui ka mitte ühistuliste ettevõtete mudelid. Kui ühistulises organisatsioonis teostavad tegevusi ainult liikmed siis nn. hübriidühistutes tehakse tehinguid erinevate ettevõtete poolt ja see on seotud juba juhtimise ja otsustamisprotsessi keerukuse ja uute väljakutsetega. Selliste hübriidstruktuuridega tekib mitmekesisus ja see omakorda seab väljakutse, kuidas ühistud sellega hakkama saavad. Ka põllumajandustootjate mõttelaadis peab toimuma muutus, mitte ei toodeta lihtsalt toodangut vaid tootjatest peavad saama ettevõtjad.
Täismahus 2018.a. aruanne on kättesaadav järgmiselt lingilt: Aruanne – ühistegevuse programm 01.2019
Täismahus 2019.a. I poolaasta aruanne on kättesaadav järgmiselt lingilt:
Aruanne – ühistegevuse programm 07.2019
Täismahus 2019.a. aruanne on kättesaadav järgmiselt lingilt:
Aruanne – ühistegevuse programm 01.2020
2020. aasta esimese poolaasta aruannet saab lugeda järgnevalt lingilt:
Aruanne – ühistegevuse programm (01.01.2020-30.06.2020)
2020. aasta aruannet saab lugeda järgnevalt lingilt:
Aruanne – ühistegevuse programm (01.01.2020-31.12.2020)
2021. aasta esimese poolaasta aruannet saab lugeda järgnevalt lingilt: