Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi uurijate sulest ilmus äsja uuring “Eesti põllumajandusühistute juhtimismudeli mõju ühistu juhtimisvõimekusele ning põllumajandustootja positsioonile toidutarneahelas”. Selles hinnatakse 23 Eesti põllumajandusühistu juhtimisvõimekust ja turuosa ning nende positsiooni toidutarneahelas. Uuringu järeldustena pakuvad autorid võimalusi põllumajandusühistute juhtimisvõimekuse ja positsiooni parandamiseks tarneahelas. Uuring on Eesti kontekstis harukordne, kuna üheski varasemas uurimistöös pole uuritud Eesti põllumajandusühistute valitsemist. Valitsemine on aga maailmapraktika kohaselt ühistu kestlikkuse võti.
Uuringut saab täies pikkuses lugeda siit: “Eesti põllumajandusühistute juhtimismudeli mõju ühistu juhtimisvõimekusele ning põllumajandustootja positsioonile toidutarneahelas”.
Uuringu tellis Maaeluministeerium ja seda rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist. Projekti teostas Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi töögrupp koosseisus:
- Rando Värnik, projektijuht, Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika õppetooli hoidja ja maamajanduse ökonoomika professor, PhD;
- Constantine Iliopoulos, Kreeka Põllumajandusorganisatsiooni “Demeter” põllumajandusökonoomika uurimisinstituudi teadur, PhD;
- Liis Sinnott, Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika õppetooli projekti assistent, MBA;
- Taavi Kiisk, Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika õppetooli spetsialist, MA.
Uuringu lõpparuanne on kättesaadav ka MES-i nõuandeteenistuse kodulehel koos teiste rakendusuuringutega.
Uuringu autorid tänavad kõiki koostööpartnereid ja eriti Kaie Laaneväli-Vinokurovit, kelle avatus, koostöövalmidus ja ponnistused ühistegevuse edendamiseks ja uurimisteema tähtsustamiseks muutsid siinse uuringu elluviimise võimalikuks.
Lühikokkuvõte
Eesti põllumajandusühistud tegutsevad turul, mille väiksuse tõttu on suurematel turuosalistel põllumajandustootjatele otsustav mõju. Kõrgemate toodangu müügihindade ja madalamate sisendite ostuhindade kauplemise võim on vaid suurematel põllumajandustootjatel, mistõttu on väiksemad turuosalised sunnitud töötama kasumlikkuse piiril. Ühistud aitavad põllumajandustootjatel oma tootmis- ja hankemahte koondades kaubelda soodsamatel tingimustel ja seeläbi kindlustada Eesti põllumajandustootjate kestlikkus. Nende tähtsuse tõttu Eesti maaelus tuleb uurida põllumajandusühistute juhtimis- ja konkurentsivõimet.
Siinse uuringu eesmärk on analüüsida, kuidas mõjutab ühistu valitsemismudeli valik ühistu juhtimisvõimekust ning põllumajandustootja positsiooni toidutarneahelas. Uuring on Eesti kontekstis harukordne, kuna üheski varasemas uurimistöös pole uuritud ühistute valitsemist. Ühistu liikmetele kuuluva kontrolli- ja juhtimisõiguse rakendamine ehk valitsemisprotsess määrab selle juhtimisvõimekuse ning seeläbi organisatsiooni kestlikkuse ja ühistu positsiooni toidutarneahelas. Eesti põllumajandusühistute suhteliselt nõrk positsioon toidutarneahelas ongi seotud puudujääkidega ühistute valitsemises.
Uuringuks küsitleti ankeetküsimustiku abil 23 valimi ühistu juhatuse liikmeid ja kas nõukogu liikmeid või ühistu liikmeid. Andmeid analüüsitakse võrdleva analüüsi meetodil, milleks kasutatakse küsitlusandmeid, majandusüksuste majandusaasta aruandeid ja Statistikaameti teiseseid andmeid. Empiirilistele andmetele tuginedes sõnastatakse soovitused ühistute juhtimisvõimekuse ja nende toidutarneahela positsiooni parandamiseks.
Uuringu tulemused näitavad, et Eesti põllumajandusühistute juhtimisvõimekus ja positsioon toidutarneahelas on suhteliselt kehv. Hinnangu tingib peamiselt ühistute tegevusmahu ja liikmeskonna väike suurus ning sellest tulenev vähene professionaalsus. Põllumajandusühistute juhtimisvõimekust ja konkurentsipositsiooni aitab edendada nende ühinemise teel kasvamise soosimine ning liikmete ja juhtimisorganite liikmete koolitamine. Toetusmeetmete siht olgu aidata ühistutel defineerida oma majanduslik õigustus, sihid ja eesmärgid. Alles nende määratlemise järel saab Eesti põllumajandusühistute juhtimisvõimekus ja konkurentsipositsioon toidutarneahelas paraneda.
