Uuringud

Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi uurijate sulest ilmus äsja uuring “Eesti põllumajandusühistute juhtimismudeli mõju ühistu juhtimisvõimekusele ning põllumajandustootja positsioonile toidutarneahelas”. Selles hinnatakse 23 Eesti põllumajandusühistu juhtimisvõimekust ja turuosa ning nende positsiooni toidutarneahelas. Uuringu järeldustena pakuvad autorid võimalusi põllumajandusühistute juhtimisvõimekuse ja positsiooni parandamiseks tarneahelas. Uuring on Eesti kontekstis harukordne, kuna üheski varasemas uurimistöös pole uuritud Eesti põllumajandusühistute valitsemist. Valitsemine on aga maailmapraktika kohaselt ühistu kestlikkuse võti.

Uuringut saab täies pikkuses lugeda siit: “Eesti põllumajandusühistute juhtimismudeli mõju ühistu juhtimisvõimekusele ning põllumajandustootja positsioonile toidutarneahelas”.

Uuringu tellis Maaeluministeerium ja seda rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist. Projekti teostas Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi töögrupp koosseisus:

• Rando Värnik, projektijuht, Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika õppetooli hoidja ja maamajanduse ökonoomika professor, PhD;
• Constantine Iliopoulos, Kreeka Põllumajandusorganisatsiooni “Demeter” põllumajandusökonoomika uurimisinstituudi teadur, PhD;
• Liis Sinnott, Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika õppetooli projekti assistent, MBA;
• Taavi Kiisk, Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika õppetooli spetsialist, MA.

Uuringu lõpparuanne on kättesaadav ka MES-i nõuandeteenistuse kodulehel koos teiste rakendusuuringutega.

Uuringu autorid tänavad kõiki koostööpartnereid ja eriti Kaie Laaneväli-Vinokurovit, kelle avatus, koostöövalmidus ja ponnistused ühistegevuse edendamiseks ja uurimisteema tähtsustamiseks muutsid siinse uuringu elluviimise võimalikuks.

Lühikokkuvõte

Eesti põllumajandusühistud tegutsevad turul, mille väiksuse tõttu on suurematel turuosalistel põllumajandustootjatele otsustav mõju. Kõrgemate toodangu müügihindade ja madalamate sisendite ostuhindade kauplemise võim on vaid suurematel põllumajandustootjatel, mistõttu on väiksemad turuosalised sunnitud töötama kasumlikkuse piiril. Ühistud aitavad põllumajandustootjatel oma tootmis- ja hankemahte koondades kaubelda soodsamatel tingimustel ja seeläbi kindlustada Eesti põllumajandustootjate kestlikkus. Nende tähtsuse tõttu Eesti maaelus tuleb uurida põllumajandusühistute juhtimis- ja konkurentsivõimet.

Siinse uuringu eesmärk on analüüsida, kuidas mõjutab ühistu valitsemismudeli valik ühistu juhtimisvõimekust ning põllumajandustootja positsiooni toidutarneahelas. Uuring on Eesti kontekstis harukordne, kuna üheski varasemas uurimistöös pole uuritud ühistute valitsemist. Ühistu liikmetele kuuluva kontrolli- ja juhtimisõiguse rakendamine ehk valitsemisprotsess määrab selle juhtimisvõimekuse ning seeläbi organisatsiooni kestlikkuse ja ühistu positsiooni toidutarneahelas. Eesti põllumajandusühistute suhteliselt nõrk positsioon toidutarneahelas ongi seotud puudujääkidega ühistute valitsemises.

Uuringuks küsitleti ankeetküsimustiku abil 23 valimi ühistu juhatuse liikmeid ja kas nõukogu liikmeid või ühistu liikmeid. Andmeid analüüsitakse võrdleva analüüsi meetodil, milleks kasutatakse küsitlusandmeid, majandusüksuste majandusaasta aruandeid ja Statistikaameti teiseseid andmeid. Empiirilistele andmetele tuginedes sõnastatakse soovitused ühistute juhtimisvõimekuse ja nende toidutarneahela positsiooni parandamiseks.

Uuringu tulemused näitavad, et Eesti põllumajandusühistute juhtimisvõimekus ja positsioon toidutarneahelas on suhteliselt kehv. Hinnangu tingib peamiselt ühistute tegevusmahu ja liikmeskonna väike suurus ning sellest tulenev vähene professionaalsus. Põllumajandusühistute juhtimisvõimekust ja konkurentsipositsiooni aitab edendada nende ühinemise teel kasvamise soosimine ning liikmete ja juhtimisorganite liikmete koolitamine. Toetusmeetmete siht olgu aidata ühistutel defineerida oma majanduslik õigustus, sihid ja eesmärgid. Alles nende määratlemise järel saab Eesti põllumajandusühistute juhtimisvõimekus ja konkurentsipositsioon toidutarneahelas paraneda.

Koostanud:

Rando Värnik, Eesti Maaülikooli Majandus- ja Sotsiaalinstituudi professor;

Kaie Laaneväli, Maaeluministeeriumi Kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna peaspetsialist;

Liis Võlli, Eesti Maaülikooli Majandus- ja Sotsiaalinstituudi projekti assistent.

Põllumajandusühistutel on toidutarneahelas täita oluline roll põllumajandus- ja toiduainesektori mitmekesise ettevõtlusstruktuuri säilitamisel, õiglaste ning stabiilsete sissetulekute tagamisel, konkurentsivõime ja turule orienteerituse suurendamisel ning lisandväärtuse ja ekspordivõimekuse tõstmisel. Arenenud lääneriikide ajalooline kogemus näitab, et majanduslik ühistegevus on põllumajandustootjate sissetulekute kasvu ja konkurentsivõime võti, kuid Eestis on siiani ühistegevuse arengut takistama jäänud nõukogudeaegne kogemus, usaldamatus, teadmatus ning tootjate madal võimekus ühistu arendamisse panustada. Ühistegevuse arendamisele on suunatud erinevaid meetmeid, kuid senine poliitika ei ole andnud soovitud tulemusi ning ühistegevus põllumajandustootjate vahel on endiselt nõrk, mistõttu tuleb sekkumisloogikaid tulevikus senisest enam varieerida. Lisaks on ühistegevus Eesti põllumajandussektorites erinevas arenguastmes, mida tuleb ühistegevuse arendamisele suunatud poliitika kujundamisel arvesse võtta. Senised teadmised Eesti põllumajandusühistute kohta pärinevad valdavalt ühistute majandusaasta aruannetest, mis ei ole andnud terviklikku ülevaadet. See on aga vajalik, et kujundada ühistegevuse arendamiseks vajalikud instrumendid, võttes arvesse iga sektori eripära ja vajadusi.

Kaardistamaks Eesti põllumajandusühistute olukorda, viisid Eesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituut ning Maaeluministeerium perioodil 5. märts kuni 23. aprill Eesti põllumajandusühistute seas läbi küsitluse, mille eesmärk oli koguda andmeid Eestis tegutsevate põllumajandusühistute ning nende liikmete kohta.

Uuringu tulemuste põhjal loodi Eesti põllumajandusühistute tüpoloogia ning anti sektori- ja tüübipõhine ülevaade ühistute struktuurist, liikmetest ning majandustulemustest.

2011.a viis EPKK Maamajanduse Infokeskuse tellimisel läbi järelküsitluse (2009.a uuringus osalenud ühistute seas), et saada teada, kuidas on MAK toetused kaasa aidanud ühistegevusearendamisele, mida oleks vaja organisatsiooni arenguks ning milliseks hinnatakse ühistegevuse üldist olukorda. Küsitlusega saab tutvuda järgmisel lingil: http://www.maainfo.ee/public…

2009.a viis EPKK läbi uuringu „Põllumajandussaaduste ja -toodete ühisturustamise praktilised näited”. Uuringu tellis Maamajanduse Infokeskus ning sellega saab tutvuda järgmisel lingil: http://www.maainfo.ee/index.php?page=2371