Author: Ühistegevuse Meeskond

Veebikonverents „Ühistute roll kestlikkuse tagamises“

Ühistegevuse Meeskond

Eesti Maaülikool korraldab koos Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga 28. oktoobril 2021 kell 10.00–15.35 veebikonverentsi „Ühistute roll kestlikkuse tagamises“.

Päevakava:

  • 10.00–10.10 Rando Värnik, Eesti Maaülikool. Avasõnad.
  • 10.10–10.15 Mait Klaassen, Eesti Maaülikool. Tervituskõne.
  • 10.15–10.40 Ross Brady, Glanbia Ireland. Farming together for a sustainable future: Twenty20 Beef Club calf to beef programme.
  • 10.40–11.05 Eduardo Martinez, Càmara Arrossera del Montsià. Adding value to rice by transforming leftovers into innovative materials: Oryzite as a sustainable alternative to plastic.
  • 11.05–11.40 Liis Tuur, SCE E-Piim. Kestlikkuse arengud piimatootmises: uued võimalused farmistandardiga Hooliv Farm.
  • 11.40–12.15 Lõuna
  • 12.15–12.40 Eve Kõrts, Räsnoja Maaparandusühistu. Maaparandusühistute nähtamatu roll Eesti põllu- ja metsamaa kestlikkuse kindlustamises.
  • 12.40–13.05 Alo Alt, Põllumeeste ühistu KEVILI. Alternatiivkultuurid ühistu tegevuse mitmekesistamise ja kestlikkuse tagamise meetodina.
  • 13.05–13.30 Priit Põllumäe, Keskühistu Eramets TÜ. Metsaühistud hoiavad metsa majandamises tasakaalu.
  • 13.30–13.55 Rando Värnik, Eesti Maaülikool. Toidu varustuskindluse hetkeseis ja selle tagamise viisid Eestis.
  • 13.55–14.10 Kohvi- ja sirutuspaus
  • 14.10–14.35 Märt Riiner, Tartu Hoiu-laenuühistu. Hoiu-laenuühistute harjumuspärastest pankadest suurem roll maapiirkondade kestlikkuses.
  • 14.35–15.00 Tarmo Lääne, Eesti Kindlustusühistu ÜKS. Kindlustusühistute panus maapiirkondade kestlikusse Eesti Kindlustusühistu ÜKS näitel.
  • 15.00–15.30 Rando Värnik, Eesti Maaülikool. Arutelu.
  • 15.30–15.35 Rando Värnik, Eesti Maaülikool. Lõppsõnad.

Veebikonverentsil osalemine on tasuta, kuid selleks tuleb registreeruda SIIN (https://forms.gle/pE8P2EWccw8ttvfx9). Link veebikeskkonnaga liitumiseks saadetakse enne infopäeva toimumist osaleja meilile.

Lisainfot saab Taavi Kiisa käest meiliaadressilt taavi.kiisk@emu.ee.

Infopäev toimub MAK 2014–2020 meetme „Teadmussiirde programm põllumajanduse, toidu ja maamajanduse tegevusvaldkonnas“ ühistegevuse valdkonna raames ning seda toetab Euroopa Liit.

Nõukogu määrab ühistu suuna

Ühistegevuse Meeskond

Äriseadustik ja tulundusühistuseadus seavad ühistutele ja nende nõukogudele kindlad nõuded. Need pole aga loodud tingimata just ühistute nõukogudele. Kuigi seadus ei kohusta, on näiteks mitmed Eesti põllumajandusühistud siiski nõukogu loonud. Selle põhjust otsib Eesti Maaülikooli maamajanduse ökonoomika õppetooli nooremteadur Taavi Kiisk.

Loe rohkem SIIT.

Kuidas muutuvad ühistud kriisist väljumiseks?

Ühistegevuse Meeskond

Suve kuumimal ajal kogunesid ühistute uurimisest huvitatud teadlased Euroopas ja kaugemalgi ekraanide ette mõtteid vahetama. Nimelt toimus 7.–9. juulil ICA CCR Euroopa teaduskonverents, mille korraldasid kahasse ICA CCR, AgroParisTech ja Coop FR. Konverentsi tähenduslikke mõtteid ühistegevuse kohta vahendavad Rando Värnik ja Taavi Kiisk.

Loe rohkem SIIT.

Ühistute antropoloogiline mõõde

Ühistegevuse Meeskond

Tubase jõuluaja veetmiseks on lugematult häid meetodeid, kuid lugemine kuulub nendest parimate sekka. Lugemisvara leidub nii raamatukogudes, -poodides kui ka netiavarustes, aga just viimasel puhul ei ole tarvis ühegi lihast ja luust inimesega kontakti luua. Seega – miks mitte uurida natuke rohkem ühistegevuse kohta?

Augustikuus ilmus Cambridge’i Antropoloogiaentsüklopeedia (Cambridge Encyclopedia of Anthropology) artikkel ühistute kohta. Artiklis uuritakse, kuidas on ühistud seotud inimeseks olemisega ja erinevate ühiskonna tahkudega. Ilmneb nende vastuoluline loomus – ühistud on püsivad, kuid samas lõpmatult muutuvad, kui olukord seda nõuab.

Rohkem saab lugeda SIIT.

Ühistegevuse programmi meeskond pälvis teaduse populariseerimise auhinna

Ühistegevuse Meeskond

Reedel, 6. novembril 2020 toimunud Eesti Maaülikooli akadeemilisel aktusel võttis ühistegevuse teadmussiirde pikaajalise programmi juht professor Rando Värnik vastu teaduse populariseerimise auhinna. Programmi meeskond pälvis Eesti Maaülikooli 2020. aasta teaduse populariseerimise auhinna I preemia. Ära nimetati Rando Värnik, programmi juht, Liis Sinnott, programmi assistent ja Taavi Kiisk, programmi assistendi kohusetäitja.

Nelja aasta jooksul põimiti maaülikooli tegevusse parimat kodu- ja välismaist teadmist ühistegevuse kohta ning jagati seda põllumajandussektori ja avalikkusega. Lisaks ettevõtete külastuste, infopäevade, konverentside ja koolituste korraldamisele avaldati ka erinevaid teavikuid. Paberil või veebis ilmus 11 väljaannet ühistegevusega seotud teemadel.

(2017, trükis ja PDF)
(2018, trükis ja PDF)
(2018, trükis ja PDF)
(2018, trükis ja PDF)
(2019, trükis ja PDF)
(2019, trükis ja PDF)
(2019, PDF)
(2019, PDF)
(2019, PDF)
(2020, trükis ja PDF)
(2020, trükis ja PDF)

 

Uued teabematerjalid

Ühistegevuse Meeskond

Sügise teisel nädalal valmisid kaks uut teabematerjali: „Ühistu juhtimine“ ja „Ühistutevaheline koostöö“. Need avaldas Eesti Maaülikool ja teabematerjalid ilmusid ühistegevuse teadmussiirde pikaajalise programmi raames.

Teabematerjalide koostajad ja autorid on Rando Värnik ja Taavi Kiisk, kes töötavad Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudis. Rando Värnik on maamajanduse ökonoomika professor ja siinse programmi juht ning Taavi Kiisk on maamajanduse ökonoomika õppetooli spetsialist ja programmi assistendi kohusetäitja.

„Ühistu juhtimises“ uuritakse, kuidas otsustada ühistu liikmete erinevate huvide kontekstis. Kuna liikmed võivad ühistut kasutada erinevateks otstarveteks, erinevad samuti nende ootused ühistule. Muidugi teeb huvide lahknevus ühistu juhtimise raskeks, kuid siin peituvad ka uued võimalused.

„Ühistutevahelises koostöös“ uuritakse erinevaid ühistute koostöövorme. Muu seas pööratakse erilist tähelepanu keskühistu ehk ühistute ühistu ettevõtlusvormile ja ühistute ühinemisele. Selleks vaadeldakse kahte ühistut: TÜ Farm In ja SCE E-Piim, millele tuginedes tutvustatakse koostöö arendamise meetodeid.

Neid ja teisi väljaandeid jagatakse ühistegevuse programmi üritustel ja nii teabematerjalid kui ka käsiraamatud on saadaval digitaalselt SIIN.

Koostöös teeme paremini!

Eesti põllumajandusühistute juhtimismudeli mõju ühistu juhtimisvõimekusele ning põllumajandustootja positsioonile toidutarneahelas

Ühistegevuse Meeskond

Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi uurijate sulest ilmus äsja uuring “Eesti põllumajandusühistute juhtimismudeli mõju ühistu juhtimisvõimekusele ning põllumajandustootja positsioonile toidutarneahelas”. Selles hinnatakse 23 Eesti põllumajandusühistu juhtimisvõimekust ja turuosa ning nende positsiooni toidutarneahelas. Uuringu järeldustena pakuvad autorid võimalusi põllumajandusühistute juhtimisvõimekuse ja positsiooni parandamiseks tarneahelas. Uuring on Eesti kontekstis harukordne, kuna üheski varasemas uurimistöös pole uuritud Eesti põllumajandusühistute valitsemist. Valitsemine on aga maailmapraktika kohaselt ühistu kestlikkuse võti.

Uuringut saab täies pikkuses lugeda siit: “Eesti põllumajandusühistute juhtimismudeli mõju ühistu juhtimisvõimekusele ning põllumajandustootja positsioonile toidutarneahelas”.

Uuringu tellis Maaeluministeerium ja seda rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist. Projekti teostas Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi töögrupp koosseisus:

Uuringu lõpparuanne on kättesaadav ka MES-i nõuandeteenistuse kodulehel koos teiste rakendusuuringutega.

Uuringu autorid tänavad kõiki koostööpartnereid ja eriti Kaie Laaneväli-Vinokurovit, kelle avatus, koostöövalmidus ja ponnistused ühistegevuse edendamiseks ja uurimisteema tähtsustamiseks muutsid siinse uuringu elluviimise võimalikuks.

Lühikokkuvõte

Eesti põllumajandusühistud tegutsevad turul, mille väiksuse tõttu on suurematel turuosalistel põllumajandustootjatele otsustav mõju. Kõrgemate toodangu müügihindade ja madalamate sisendite ostuhindade kauplemise võim on vaid suurematel põllumajandustootjatel, mistõttu on väiksemad turuosalised sunnitud töötama kasumlikkuse piiril. Ühistud aitavad põllumajandustootjatel oma tootmis- ja hankemahte koondades kaubelda soodsamatel tingimustel ja seeläbi kindlustada Eesti põllumajandustootjate kestlikkus. Nende tähtsuse tõttu Eesti maaelus tuleb uurida põllumajandusühistute juhtimis- ja konkurentsivõimet.

Siinse uuringu eesmärk on analüüsida, kuidas mõjutab ühistu valitsemismudeli valik ühistu juhtimisvõimekust ning põllumajandustootja positsiooni toidutarneahelas. Uuring on Eesti kontekstis harukordne, kuna üheski varasemas uurimistöös pole uuritud ühistute valitsemist. Ühistu liikmetele kuuluva kontrolli- ja juhtimisõiguse rakendamine ehk valitsemisprotsess määrab selle juhtimisvõimekuse ning seeläbi organisatsiooni kestlikkuse ja ühistu positsiooni toidutarneahelas. Eesti põllumajandusühistute suhteliselt nõrk positsioon toidutarneahelas ongi seotud puudujääkidega ühistute valitsemises.

Uuringuks küsitleti ankeetküsimustiku abil 23 valimi ühistu juhatuse liikmeid ja kas nõukogu liikmeid või ühistu liikmeid. Andmeid analüüsitakse võrdleva analüüsi meetodil, milleks kasutatakse küsitlusandmeid, majandusüksuste majandusaasta aruandeid ja Statistikaameti teiseseid andmeid. Empiirilistele andmetele tuginedes sõnastatakse soovitused ühistute juhtimisvõimekuse ja nende toidutarneahela positsiooni parandamiseks.

Uuringu tulemused näitavad, et Eesti põllumajandusühistute juhtimisvõimekus ja positsioon toidutarneahelas on suhteliselt kehv. Hinnangu tingib peamiselt ühistute tegevusmahu ja liikmeskonna väike suurus ning sellest tulenev vähene professionaalsus. Põllumajandusühistute juhtimisvõimekust ja konkurentsipositsiooni aitab edendada nende ühinemise teel kasvamise soosimine ning liikmete ja juhtimisorganite liikmete koolitamine. Toetusmeetmete siht olgu aidata ühistutel defineerida oma majanduslik õigustus, sihid ja eesmärgid. Alles nende määratlemise järel saab Eesti põllumajandusühistute juhtimisvõimekus ja konkurentsipositsioon toidutarneahelas paraneda.